Eile käisime 360-s , ennem tegime noa ja lauriga väikese soojenduse , oli täitsa ok. Linnas ja klubis nägin niipalju tuttavaid , see tegigi õhtu lahedaks. Mul oli kahju , et Kristin oli Panoraamis , ning teised lambised said teda sebida , aga mina pidin tühja passima :D . ohjah , täna oli vaikne. Käisin kooli , kohtusin nassuga ja istusime , rääkisime pikalt. Nüüd ongi juba öö...

Täna oli üks elu lahedamaid kogemusi vist üldse. Igastahes tegime täna suure fotoshooti , Anksu oli meie fotograafiks. Tegelikult tal oligi modelle vaja , ning meie siis olime nendeks. Meie all mõtlen iseennast ja Krislyni. Meil sai nagu koguaeg nalja , tõsise näoga pilte on vist üksikuid. Me käisime Anksu kodu juures ringi igalpool , saime jubehäid pilte. Tõsiselt haige , mida minusuguse eba fotogeenilise inimesega annab teha.

Taaskord koolis käidud ja üks asi kaelast saadud. Rääkisin veel ennem venet Pihelgaga samuti 10 minutit , sain tunnistuse ja arutasime niisama kooli teemadel. Homme lähen loodetavasti viimast korda kooli , ning saan vene vastatud , kuigi see tundub võimatu , kuna see viimane jutustamine on karm. Raske minujaoks.

Täna käisin koolis ära. Kooli jõudes ootasid mind seal ees juba Rasmus ja Muuga. Kohe liitusid ka Rumm ja Marc. Tegin siis vene keele ära ja läksin saali palli patsutama. Enn oli ka seal , õiendasime naljaga üksteise kallal nagu tavaliseltki. Siis tuli ka Rumm. Võitsin teda üks ühes loomulikult ja seadsin sammud kodupoole. Terve päeva olen kodus olnud , õhtul vist klassikaaslastega välja , kui kõik plaanipäraselt läheb...

Eilne õhtu , masendav. Mul ei ole lihtsalt sõnu , sellised ühiskondlikud kokkusaamised vanemate inimestega ei sobi mulle. Muidugi oli tore sugulasi näha ja nendega rääkida üle aastate , aga alles pool kolm öösel koju jõuda ja terve õhtu põhimõtteliselt omaette seal passida on mõtetu. Igastahes eilne õhtu läks ropult aiataha...

Nii , viimased paar päeva on maruvahvad olnud. Ma olen 2 korda Krissu juures käinud Murastes. Mõlemad korrad tulin häälega tagasi , 1 kord sain ülilaheda eestlase peale , kellega rääkisime spordist ja juttu tulemus oli see , et ma peaks surfama hakkama. Teine autojuht oli umbvenelane ja temaga oli tuim vaikus kogu tee , vähemalt sain linna. Täna lähen Grete uisku sõitma stroomi vist , tsillime ja asja , ning õhtul vb saan Anksuga kokku. Eile või noh täna öösel saatsin Krissu emale sünnipäevaõnnitlused ka , kuna tal oli sünnipäev , ning ta kutsus mind kooki sööma täna , ma jätan siiski vahele kuna ei taha kogu suguvõsaga neil tutvuda , vahetpole et ma pole isagi näinud veel.

Ma mõtlesin siin , et peaks igavusest kirjutama , mul on peaaegu kuuaega vahelejäänud ja nii palju on elus muutunud ja toimunud. Alustan siis rannarantsost ( maleva esimene rühm ). Maleva lõpu poole toimus meil veel pulm. Mina olin seal peigmehe parim sõber , samas aga pedest neeger. Ma nägin jubenaljakas välja , kui aus olla... Pulmad olid lahedad , sai palju nalja , Pulmaöö ettevalmistamine oli samamoodi lahe. Igastahes me tegime neile koha ühes majadest , mis me ehitasime , tegime neile mõlemale stringid , ning stringide vahele panin ka kondoomi , igaksjuhuks siiski. Küünlad ja selline staff oli ka muidugi. Muidugi sai neil kahekesi pulmaööl nalja ka , kuna üks veistest tuli neil vastu seina end kraapima , ning ta suutis ukse keset ööd ära tõmmata , nii , et Annel ja Richyl tuli sitt püksi tuimalt öeldes. Mõnipäev hiljem toimus siis rantsost lahkumine. See oli kurb , me tegime ennem veel grupi pilte Ande maja ees. Ennem bussipeale minemist Kallistasime siis Ande ja Merikesega , kurb oli , ei tahtnud lahkuda. Bussipeal olime enda rühmaga tagaotsas ja Pidula 2 oli siis eespool. Kui olime Virtsus siis mind saadeti ära , kõikidega kallistasime , olin ülikurb kuna ei tahtnud lahkuda. Mul oli muidugi tuhat kodinat , kitarr , kaks suurt kotti , kohver ja magamiskott. Kui me seisime praami järjekorras , sain pikemalt ja põhjalikumalt siis enda uut rühma vaatama hakata. Kohe jäid mu silmad Kristinile. Esmamulje oli kõigist hea. Praamipeal me juba rääkisime kõigiga juttu ja mängisime kaarte. Mäletan etKristin ei näinud , mis kaardid lauas olid ja palus siis , et neid temapoole nihutataks , see oli üliarmas , vähemalt minujaoks. Kui jõudsime saaremaale , käisime veel selles suures Maximas , seal ma rääkisin esimesed sõnad juttu Federicoga. Enamus bussisõidu ma magasin saaremaal , aga kui kohale jõudsime pidulasse , oli seal üliilus. Esimesel õhtul juba saime poistega hästi läbi , rääkisime kudias Karlist saab peigmees jne , tegime nalju juba ühesõnaga. Tööpäevad pidulas olid rasked , 6h kive tõsta polnud just kõige mõnusam. ma ei taha teada palju meil töökindaid seal läks. Meie Hannesega tõstsime kahekesi muidugi suurimaid kivisid. Kristiniga suhtlema hakkasime me pikemalt alles siis , kui toimus maffia mäng. Ta siis lõi mind kohe muidugi esimeses ringis maha ning me hakkasime kirjateel rääkima , mäletan vägahästi , kudias lubasin , et ta imeb muna malevas ja tema vastu , et imen banaani. Pärast järgi vaadates ja temaga rääkides , siis sellest saigi kogu alus meie suhtele , kirjade vahetus nagu. Malevas vaatasid pea kõik poisid teda , kõik peale Dante , kuna Dante oli ta klassivend ja pikemat aega juba sõber. See ongi tegeliuklt naljakas , et ta valis just minu , kui kõige halvema variandi sealt , kuna kes mind kaaki ikka peaks tahtma. Igastahes kui me Krissuga üldse pikemalt juab suhtlema hakkasime ning midagi tekkima hakkas , siis me käisime õhtuti/öösiti jalutamas. Me saime ka paarkorda sellepärast sõimata. Mäletan ühtööd , kui me ei saanud küll sõimata , aga kui me läksime rääkima , siis me istusime maanteel , alguses lihtsalt 15minutit täielikus vaikuses , see ol iarmas , vähemalt mulle meeldis. Kui Pidulas töö juurde tagasi tulla , siis viimased 4 tööpäeva sain ma Priidu traktoriga sõita. priit oli üleüldse kõige lahedam vana üldse , kes seal oli. Ta oli ropu suuga , samas oli tal see saare murre. Tal läks klaasikild vms jalga , oi kuidas ta ropendas , nagu reaalselt , ning kui küsisid mis lahti vastas" ah pole midagi , käia saab küll". Eino ta oli ülilahe vend. Traktoriga sõita oli ülilahe , see oli veel vana vene traktor ja selle töölesaamiseks oli vaja mingi 5-6 asja näppida. Maleva lõpus toimus ka meil pulm. Abiellusid Daniel ja Keity. Pulmad toimusid mõisas , mis oli meil lähedal. Kui malev läbi sai ja me tagasi hakkasime tulema , siis me tulime rantsost läbi , et peale võtta sealne rühm. Ma sain uuesti Ande ja Merikesega kallistada ning pidula rühmale tuuri teha seal. Tore oli. Bussipeal üritasime me pidula rühmaga rantsost üle karjuda , msi tuli meil ka välja. Linnas oli kallistamine ja hüvastijätmine , Martin tuli mulle järgi. Järgmisel päeval ma sain juba uuesti Krissuga kokku ja ta viis mind Nõmmel , Nurme peatuse läheduses olevasse parki. Seal oli üliilus , purskkaevud ja muru ja üliilus lihtsalt. Seal sain ma ka esimese musi ning sealt hakkas tema süsteemi järgi meie koosolemine pihta , kuna ma küsisin , kas ta soovib minuga käima hakata. Temajaoks oli see oluline. Me oleme üleüldse korduvalt kohtunud ning ma olen ta emaga juba nüüdseks kaks korda kohtunud. Ta ema on jube sõbralik ja tundub et ta on esimene vanem , kellele ma meeldin. Ta isaga ma kohtuda ei julge , kuna ta isa on tähtis politseinik ja ta ei tea minu nime. Me oleme Pidula inimestega korduvalt juba pidutsenud. Korra oli Liisu juures pirital , kui käisime ennem kokkutulekut. See oli tore , kuna uml algselt ei lubatud jääda , aga minu ja Hannese emad töötavad koos. hannes helistas siis oma emale ja tema ema rääkis minu emaga ja siis ma tohtisingi jääda. See oli ülivahva , me saime laulule viisi ja niisama pidutseda.Kokkutulek oli ülihaige. Etlustest ja enda pervertsustest ma ei hakka rääkimagi , need levivad nigunii , aga am räägiks köieveost. Igastahes ma olen köieveokunn nagu uku ütles. Ma võistesin nii Pidula 2 kui ka Rantso 1 eest köieveos , ning me olime ühes alagrupis. Ma siis tõmbasin mõlema eest , ning pmts ma olin koguaeg tõmbamas. Me saime mõlema rühmaga siis poolfinaali , kus olime rantso pidula vastu. Eks siis , et asi aus oleks , ei võtnud ma kummagi eest osa. Pidula võitis. Pidulaga läksime edasi finaali kus oli kolm meeskonda. Saate aru , me panime asja kinni , võitsime
ühe rühmaga meil polnud probleeme , aga vana-võidu , kus olid Glen , Dan ja Kauri , cmon , me ei oleks pidanud neid võitma , kuna nad on suured poisid , reaalselt suured meie kondibukettide kõrval , aga näete , juhtus ime. Igastahes köieveo võit oli malevakokkutuleku tähtsaim hetk minujaoks. me tegime präast veel kõikkoos mudamaadlus ringis mudasõda , ning läksime koos ujuma. Vägatore oli. Nüüd on paar päeva möödas , olen elanud oma elu , Kristiniga läheb meil hästi ja elu on üldse lill. 23-dast lähen kooli , et kümnes klass lõpetada , vene arvestus siiski.Sellega ma lõpetangi , ning vabandan , kui kuskil jutus on kirjavigu :)