Tuesday, August 17, 2010

Ma mõtlesin siin , et peaks igavusest kirjutama , mul on peaaegu kuuaega vahelejäänud ja nii palju on elus muutunud ja toimunud. Alustan siis rannarantsost ( maleva esimene rühm ). Maleva lõpu poole toimus meil veel pulm. Mina olin seal peigmehe parim sõber , samas aga pedest neeger. Ma nägin jubenaljakas välja , kui aus olla... Pulmad olid lahedad , sai palju nalja , Pulmaöö ettevalmistamine oli samamoodi lahe. Igastahes me tegime neile koha ühes majadest , mis me ehitasime , tegime neile mõlemale stringid , ning stringide vahele panin ka kondoomi , igaksjuhuks siiski. Küünlad ja selline staff oli ka muidugi. Muidugi sai neil kahekesi pulmaööl nalja ka , kuna üks veistest tuli neil vastu seina end kraapima , ning ta suutis ukse keset ööd ära tõmmata , nii , et Annel ja Richyl tuli sitt püksi tuimalt öeldes. Mõnipäev hiljem toimus siis rantsost lahkumine. See oli kurb , me tegime ennem veel grupi pilte Ande maja ees. Ennem bussipeale minemist Kallistasime siis Ande ja Merikesega , kurb oli , ei tahtnud lahkuda. Bussipeal olime enda rühmaga tagaotsas ja Pidula 2 oli siis eespool. Kui olime Virtsus siis mind saadeti ära , kõikidega kallistasime , olin ülikurb kuna ei tahtnud lahkuda. Mul oli muidugi tuhat kodinat , kitarr , kaks suurt kotti , kohver ja magamiskott. Kui me seisime praami järjekorras , sain pikemalt ja põhjalikumalt siis enda uut rühma vaatama hakata. Kohe jäid mu silmad Kristinile. Esmamulje oli kõigist hea. Praamipeal me juba rääkisime kõigiga juttu ja mängisime kaarte. Mäletan etKristin ei näinud , mis kaardid lauas olid ja palus siis , et neid temapoole nihutataks , see oli üliarmas , vähemalt minujaoks. Kui jõudsime saaremaale , käisime veel selles suures Maximas , seal ma rääkisin esimesed sõnad juttu Federicoga. Enamus bussisõidu ma magasin saaremaal , aga kui kohale jõudsime pidulasse , oli seal üliilus. Esimesel õhtul juba saime poistega hästi läbi , rääkisime kudias Karlist saab peigmees jne , tegime nalju juba ühesõnaga. Tööpäevad pidulas olid rasked , 6h kive tõsta polnud just kõige mõnusam. ma ei taha teada palju meil töökindaid seal läks. Meie Hannesega tõstsime kahekesi muidugi suurimaid kivisid. Kristiniga suhtlema hakkasime me pikemalt alles siis , kui toimus maffia mäng. Ta siis lõi mind kohe muidugi esimeses ringis maha ning me hakkasime kirjateel rääkima , mäletan vägahästi , kudias lubasin , et ta imeb muna malevas ja tema vastu , et imen banaani. Pärast järgi vaadates ja temaga rääkides , siis sellest saigi kogu alus meie suhtele , kirjade vahetus nagu. Malevas vaatasid pea kõik poisid teda , kõik peale Dante , kuna Dante oli ta klassivend ja pikemat aega juba sõber. See ongi tegeliuklt naljakas , et ta valis just minu , kui kõige halvema variandi sealt , kuna kes mind kaaki ikka peaks tahtma. Igastahes kui me Krissuga üldse pikemalt juab suhtlema hakkasime ning midagi tekkima hakkas , siis me käisime õhtuti/öösiti jalutamas. Me saime ka paarkorda sellepärast sõimata. Mäletan ühtööd , kui me ei saanud küll sõimata , aga kui me läksime rääkima , siis me istusime maanteel , alguses lihtsalt 15minutit täielikus vaikuses , see ol iarmas , vähemalt mulle meeldis. Kui Pidulas töö juurde tagasi tulla , siis viimased 4 tööpäeva sain ma Priidu traktoriga sõita. priit oli üleüldse kõige lahedam vana üldse , kes seal oli. Ta oli ropu suuga , samas oli tal see saare murre. Tal läks klaasikild vms jalga , oi kuidas ta ropendas , nagu reaalselt , ning kui küsisid mis lahti vastas" ah pole midagi , käia saab küll". Eino ta oli ülilahe vend. Traktoriga sõita oli ülilahe , see oli veel vana vene traktor ja selle töölesaamiseks oli vaja mingi 5-6 asja näppida. Maleva lõpus toimus ka meil pulm. Abiellusid Daniel ja Keity. Pulmad toimusid mõisas , mis oli meil lähedal. Kui malev läbi sai ja me tagasi hakkasime tulema , siis me tulime rantsost läbi , et peale võtta sealne rühm. Ma sain uuesti Ande ja Merikesega kallistada ning pidula rühmale tuuri teha seal. Tore oli. Bussipeal üritasime me pidula rühmaga rantsost üle karjuda , msi tuli meil ka välja. Linnas oli kallistamine ja hüvastijätmine , Martin tuli mulle järgi. Järgmisel päeval ma sain juba uuesti Krissuga kokku ja ta viis mind Nõmmel , Nurme peatuse läheduses olevasse parki. Seal oli üliilus , purskkaevud ja muru ja üliilus lihtsalt. Seal sain ma ka esimese musi ning sealt hakkas tema süsteemi järgi meie koosolemine pihta , kuna ma küsisin , kas ta soovib minuga käima hakata. Temajaoks oli see oluline. Me oleme üleüldse korduvalt kohtunud ning ma olen ta emaga juba nüüdseks kaks korda kohtunud. Ta ema on jube sõbralik ja tundub et ta on esimene vanem , kellele ma meeldin. Ta isaga ma kohtuda ei julge , kuna ta isa on tähtis politseinik ja ta ei tea minu nime. Me oleme Pidula inimestega korduvalt juba pidutsenud. Korra oli Liisu juures pirital , kui käisime ennem kokkutulekut. See oli tore , kuna uml algselt ei lubatud jääda , aga minu ja Hannese emad töötavad koos. hannes helistas siis oma emale ja tema ema rääkis minu emaga ja siis ma tohtisingi jääda. See oli ülivahva , me saime laulule viisi ja niisama pidutseda.Kokkutulek oli ülihaige. Etlustest ja enda pervertsustest ma ei hakka rääkimagi , need levivad nigunii , aga am räägiks köieveost. Igastahes ma olen köieveokunn nagu uku ütles. Ma võistesin nii Pidula 2 kui ka Rantso 1 eest köieveos , ning me olime ühes alagrupis. Ma siis tõmbasin mõlema eest , ning pmts ma olin koguaeg tõmbamas. Me saime mõlema rühmaga siis poolfinaali , kus olime rantso pidula vastu. Eks siis , et asi aus oleks , ei võtnud ma kummagi eest osa. Pidula võitis. Pidulaga läksime edasi finaali kus oli kolm meeskonda. Saate aru , me panime asja kinni , võitsime
ühe rühmaga meil polnud probleeme , aga vana-võidu , kus olid Glen , Dan ja Kauri , cmon , me ei oleks pidanud neid võitma , kuna nad on suured poisid , reaalselt suured meie kondibukettide kõrval , aga näete , juhtus ime. Igastahes köieveo võit oli malevakokkutuleku tähtsaim hetk minujaoks. me tegime präast veel kõikkoos mudamaadlus ringis mudasõda , ning läksime koos ujuma. Vägatore oli. Nüüd on paar päeva möödas , olen elanud oma elu , Kristiniga läheb meil hästi ja elu on üldse lill. 23-dast lähen kooli , et kümnes klass lõpetada , vene arvestus siiski.Sellega ma lõpetangi , ning vabandan , kui kuskil jutus on kirjavigu :)

No comments:

Post a Comment